Umbes paarkümmend aastat tagasi lükkas kirglik tomatihuviline ja -kasvataja Craig LeHoullier käima harrastajate tomatiaretusprojekti ‘Dwarf Tomato Project’. Eesmärgiks seati madalakasvuliste maitsvate viljadega tomatisortide aretus – erinevalt kommertssortide aretuseesmärkidest, kus tomatite maitsele väga suurt rõhku ei panda. Kommertstomatisordid peavad olema eelkõige saagikad, haigus- ja transpordikindlad, taluma käitlemist ladudes ja kaubanduskeskustes ning olema klientidel kenad vaadata (ostja ostab ju silmadega!). Süüa võiksid ka küll sündida – aga see eesmärk jääb suuresti eeltoodute varju.
DTP tomatisorte ei saa patenteerida (sordikaitse alla võtta) ning igaüks võib neid piiranguteta kasvatada ja kasutada, sh ka ristamisteks ja oma sortide loomiseks. Kuna tegemist ei ole hübriidsortidega (F1), on igal kasvatajal võimalus ise soovitud sortidelt seemneid varuda.
Aastaks 2019 ületas projekti käigus aretatud sortide arv saja piiri
Kompakttomatite eelised võrreldes tavasortidega:
*vastupidavad, atraktiivsed, saagikad; paljud sordid ei vaja ei võrsete murdmist ega taimede toestamist
*taimede kõrgus varieerub 60–140 cm, olenevalt valitud sordist; on nii determinantseid kui indeterminantseid sorte
*tume ja tihe kortsus (rugose) lehestik, jäme ja tugev vars
*igas suuruses ja mitmesuguse kuju ning kasutusotstarbega tomatid, sealhulgas on sorte kuni poolekiloste või isegi raskemate viljadega
*rikkalik maitsegamma – kindlasti midagi igale maitsele
*valminud viljade värvus võib olla roheline, kahevärviline, triibuline, must/tumelilla/pruun), roosa, punane, kollane, oranž, valge/elevandiluukarva…
*lihtne kasvatada pottides, rõdudel või ükskõik, kus ruumi on vähe; tumerohelise (st klorofülirohke) lehestiku ja kompaktse kasvu tõttu ei veni seemikud nii kergesti välja kui tavatomatitel
Kompakttomatite tõusmed on välja venimisele vastupidavamad kui muudel sortidel ning jäävad üsna kompaktseiks ka optimaalsest nõrgema valgustuse korral.