KARVANE PAPRIKA ehk rocoto.
Väga populaarne paprikaliik mitmes Ladina-Ameerika riigis. Viljad on välimuselt rohkem magus- kui vürtspaprika moodi (ja paksu mahlase seinaga ka), ent mõõdukalt kuni väga teravad. ‘rocoto relleno’ (täidetud paprika, aga mitte maguspaprika vaid karvase paprika viljad) on populaarne roog mitmes Ladina-Ameerika riigis. Huvitav on märkida, et kui nö ‘tavaliste’ vürtspaprikate terava maitse annab alkaloid kapsaitsiin, siis rocoto teravus tuleb eelkõige hoopis natuke teistsugusest alkaloidist (dihüdrokapsaitsiin). Ka on rocoto muud maitsenüansid teistsugused võrreldes meile tuttavate tšillipipardega ja teiste vürtspaprikatega.
Enim teravust andvaid alkaloide nagu teistelgi vürtspaprikatel on ka rocotol seemnetes ja kudedes, mille külge seemned vahetult kinnituvad, viljade seinad on mahedamad. Ehk siis juba vilja sisu hoolikas eemaldamine teeb rocoto viljad vähem teravaks. Liigset teravust saab veelgi vähendada puhastatud vilju suhkruvees keetes (3x) või neid üleöö magustatud äädikalahuses hoides.
Rocoto eripärad:
*viljad on paksu seinaga erinevalt tšillipipardest ja sarnanedes maguspipraga
*seemned on tumepruunid või mustad
*õied on suhteliselt suured ja kaunilt lillad
*ei ristu teiste paprikatega, st teda võib rahulikult maguspaprika või tšillipipraga koos kasvatada ja ikkagi MÕLEMALT sordipuhast seemet saada
*õitsemisest viljumiseni kulub kolm kuud ja isegi enam
*eelistab jahedat ning viljub väga hästi, kui päeval +15…+20 C ja öösel +8…+12 on; ehk siis kasvab ja viljub lõbusalt sügisel edasi, kui maguspaprika taimed juba surevad
*varred puituvad ja paljudel sortidel võivad sellisena ka kuni -5C taluda; kui on talvel koht, kus taime hoida, kasvab ja viljub aastaid (10…15 ja enamgi)
*sobivates tingimustes võib kasvada 3…4 m kõrguseks puuks.
Karvase paprika viljad on paksu seinaga nagu maguspaprikalgi ja mahlased ka. Ent tegu on ikkagi vürtspaprikaga, mil SHU kümnest tuhandest mõnesaja tuhandeni ulatub (on sorditi erinev). Enamasti jääb see vahemikku 30 … 50 000.
Karvase paprika õied on enamasti suhteliselt suured ja intensiivse lilla tooniga, ent sorditi on erinevusi. Mõnel on õied väiksemad ja kahvatulillad – või isegi peaaegu valged. Karvane paprika teiste paprikaliikidega ei ristu, seega ei ole ohtu, et ‘liigid sassi lähevad’ (ehk siis maguspaprika kõrval rocotot kasvatades saab mõlemalt ikkagi liigipuhast seemet, ei ole ohtu, et maguspipra seemikutelt pärast terava maitsega vilju saaks.
Kogu taim, isegi õienupud, on üsna tihedalt peente pehmete karvadega kaetud, ent siiski mitte viltjaskarvane. Karvased ei ole ka ei õielehed ega viljad. Pildil on 5-nädalane seemik. Et rocoto seeme tärkab aeglaselt ning ka seemikute algareng ei ole kuigi kiire, on mõistlik seeme mulda panna kas jaanuari viimasel või veebruari esimesel nädalal.