Pildil on lamenektariini sort ‘Flaterina’
Olles enne mulluseid jõule omale Töötukassa toel ühemeheettevõtte (Harri Aed OÜ) loonud ja nö ‘käima tõmmanud’ , kirjutasin kohe jaanuaris ka vastloodud ettevõttele äriprojekti ning Leader-programmi raames selle finantseerimiseks veel toetusetaotlusegi. Viimane isegi rahuldati – otsus äriplaani 60% ulatuses toetada tuli PRIA-lt juuli viimaseil päevil.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 maaelu arengu toetuse meetme A8.4.2 taotluse rahuldamine ning toetuse määramine
Võttes aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 28 lg 1 p 2, lg 4 ja lg 8 ning regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 “LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine” (edaspidi määrus nr 29) § 32 lg 1, amet
otsustab:
- Rahuldada otsuse lisa(de)s nimetatud taotlus(ed) ning määrata toetus 1-le taotlejale….
Rõõm mul missugune! 😀
Realiseerin mõtet, mille juured juba vaat et oma paari aastakümne taga – näidis- ja kollektsiooniaed on loomisel. Teavet, sorte ja kogemusi olen pikka aega kogunud – eelkõige just põnevamaid (minu jaoks) luuviljalisi: aprikoosid, virsikud, hiina/ussuuri/aasia ploomipuud ja nende ristandid aprikoosiga (plouti- ja apriumipuud). Möödunud aastal istutasin aga ka katseks neli puuviljanduslikku küdooniasorti (ärge EBAküdooniaga segamine ajage; see on see vili, mida ka ‘aivaa’ nime all tunneme) ning kolm sorti aasia pirne (neidsamu, mille vilju poest ‘pirnõuna’ nime all vahel osta saab – impordituna muidugi). Maias nagu ma olen, panen põhirõhu neile asjadele, mis ühel või teisel viisil suulage meelitavad: lisaks puuviljadele ka huvitavaid juurikaid – maguskartulid, jakoonijuured, maapirnid (siledama ja suurema mugulaga sordid kui meil enam tuntud), mugul-jänesekapsas. Loetelu ei ole ammendav 😀 Näidata hakkab olema muudki – nt on mul oma 2015. külvist välja valitud umbes poolsada päevaliilia seemikut, mis ka just mullu uude peenrasse istutatud said.
Sort ‘Naslazdenije’
Viinapuud ise-enesestkimõistetavalt ka jäävad – ja uute põnevate sortide katsetamine on samuti endiselt plaanis. Esimest saaki sortidelt ‘Avatar’, ‘Goldfinger’, ‘Gertsog’ ja ‘Claudio Cardinale, näen tuleval aastal. ‘Halloween’ ületuleval ning ‘Naslaždenije’ ja ‘Samba’ juba tänavu.
Saab omal põnev olema – või, nojah, miks ‘saab’? Juba on pikka aega olnud ju. Eesmärk on rajada puuviljanduskiku kallakuga huvi- ja ka hobiõppekeskus, milles põnevaid sorte ning erinevaid kasvatus- ja paljundusviise huvilistele tutvustada. Varasemate (ja ka viimaste) aastate kogemused on näidanud, et inimesi see kõnetab. Pealegi on põnevamaid ja uudsemaid puuviljakultuuride tutvustavaid aedu üsna vähe – erinevalt iluaedadest näiteks.
Kliima on muutunud, olgu selle põhjus mis ta siis on, ja meie praegused talved ei ole kohe kindlasti karminamad (pigem pehmemad hoopis!) kui need paarkümmend aastat tagasi nt Poolas olid ning see on avanud aednikele võimalusi, mida varem ei ole meil siin olnud.
Mille jaoks äriprojektis siis toetust küsisin? Kolm asja:
*piirdeaed (rohelise PVC-kattega võrkaed)
*22hj väiketraktor lisadega (esilaadur, niiduk mullafrees)
*20 m2 müügi- ja näitusepaviljon
Aega on investeeringuteks kaks aastat, ent piirdeaeda on juba sel sügisel väga hädasti vaja, et jänesed ja kitsed eemal hoida. Kus selle kahju ots, kui nad puudele ligi pääsevad ja neid omatahtsi ‘kujundama’ hakkavad! Ainult et hiljutine tulekahju, mis mu eluruumid koos sisuga hävitas, on selle eesmärgi saavutamise üpris raskeks muutnud…